Esimene kord

Pealkiri: Esimene kord 10.01.10 18:17

Ry potsatas peeglist välja kukkudes istuma. Ta vaatas enda ümber ringi. Ta oli sattunud kuhugi ruumi, kus oli sadu ja sadu peegleid - oli suuremadi ja väiksemaid, oli vanaegseid mitmete kaunistustega peegleid ja lihtsaid klaase. Neist igaühest peegeldus saali suursugusus. Kui poiss silmad saalilt lahti sai rebida, proovis ta enda hämmeldust taltsutada. Veel kostusid ta peas hirmukarjed, mida ta oli äsja alles ühes väga teistsuguses toas kuulnud. Väikesed käed olid tõuganud teda peegli poole. Poiss tõstis oma käe, et liigutust matkida ja ehmatas. Käsi ei olnud tema oma. Või noh, oli ju, aga see ei näinud välja nagu tema oma. Ta tõusis püsti ja seisis selle peegli ette, millest ta just läbi (ta ei suutnud seda veel päris uskuda) oli tulnud. Võpatus läbis teda veelkord. Poiss ei olnud üldse tema enda moodi. Pikad mustad juuksed, lühike ja matsakas kere - see ei olnud kindlasti see pilt, mis talle tavaliselt peeglist vastu vaatas. Poiss ei teadnud, mida teha. Ta sulges silmad. Nii väga tahtis ta olla jälle see, kes varem, nii väga tahtis ta tagasi Kaylni juurde. Ta avas silmad seda soovides ja oli jälle endine. Tema tuttav naeratus kahe põselohuga vaatas talle vastu ja ta ohkas. Vähemalt oli see läbi.. selleks korraks.

Nüüd märkas Ry enda poole astuvat üht noort naist. Ta oli kena neiu, umbes kahekümnendates, saleda kehaehitusega ja kenasti mingis vormiriietuses, mis samas ei olnud väga kattev. Neiu astus tema poole ja tervitas kerge peanoogutusega. Ry ei osanud midagi öelda, ta ei teadnud isegi, mis keelt see olevus rääkis. Ta noogutas vastu. Seejärel lausus neiu, et poiss on sattunud Kayderasse ja tüdruk on tema giid. See ajas Ry veelgi rohkem segadusse. Siiski tegi ta nagu palutud ja järgnes neiule kohta, mille nimeks kuulis öeldavat õppesaal.

Postituste arv : 29 Join date : 10/01/2010

Kate ilmus peeglisse, saba ees ning klammerdudes kümne küünega peegli külge. Imelik tuul, mis ta läbi peegli tõmmanud oli, peatus ning kiire hüppega oli tüdruk peegli otsas. See oli teistsugune kui see, mis ta toas oli olnud. Ja ka ruum ise oli teistsugune. Sama sai öelda ka tüdruku kohta. Ta oli veel lühem kui tavaliselt ning ta saba vonkles ärevalt. Selle oli ta juba kindlaks teinud, tal oli saba. Ka olid tal punakad käpad ning kõrvu sai lahedalt liigutada. Ärevus asendus järsul elevusega ning Kate hüppas peeglilt maha, maandudes korralikult käppadele. Peeglisse vaadates kräunatas ta korraks. Just nagu ta arvas, talle vaatas vastu punane kassipoeg. Veidral kombel see enam Kate ei seganud, sest see oli uus ja põnev ning vajas avastamist. Ta sai aru, et oli tulnud läbi peegli ja et ta... oli kass, kuid see ei häirinud teda mitte üks põrm. Ainult üks asi oli huvitav. Ta pigistas silmad vurre liigutades kinni ning keskendus. See oli ta jaoks raske, keskendumise osa. Kuid ta tundis, et kasvab ning peagi oli oma normaalsuuruses ning vaatas (siiski alt üles) ühele naeratavale blondile neiule, kes seletas, et Kate peab nüüd temaga kaasa tulema. Seda ta tegigi kõhklematult ning suundus selle naise järel.

Pealkiri: Re: Esimene kord 10.01.10 19:24

Kui kate ja giid oli peeglisaalist lahkunud, saabus saali mees tumeda kapuutsi ja pika mantliga,mida hoidsid koos nahksed rihmad ja needid, tema nägu polnud näha, igatsevalt vaatas ta peeglitesse nagu kohmetudes enda peegeldusest, tegi ta ühe äkilisema liigutuse ja liikus saali küljeosasast eemale liikudes tagaseinapoole . jõudes tagaseinas ühe pisikese peegli juurde istus ta külmale klaassiledale põrandale ja vaatas igatsevalt sinna peeglisse, ta võttis käest nahkkinda, mis kattis tema jõulisi ning armilisi käsi. Sirutas käe välja peegli poole, surus labakäe vastu klaasi ning rääkis vaikselt enda ette, ka saali keskel poleks teda kuulda olnud, saali hea akustika muutis tema hääle tasaseks kõminaks... giid jõudis tagasi ja nägi uksevahelt toa nurgas kedagi istuvalt, ta lähenes et teda tervitada. Mees ehmus,pööras pead tema poole ja piidles teda helkiva pilguga, giidile vastu paistsid kurvad ja tühjad silmad, giid kohkus. Mees tõusis vaikselt püsti, kui giid küsis kuidas ta siia sattus, teades et ta ei tulnud läbi peegli , ei vastanud ta midagi. Ta tõusis püsti keeras giidile selja ja astus läbi seina... ruum jäi vaikseks... oli kuulda kuidas keegi kõnnib teisel pool koridoris, giid kiirustas vaatama, kuid ta ei näinud enam kedagi, kuulis ainult tasaseid samme kaugenemas...

Postituste arv : 3 Join date : 10/01/2010

Yoda oli põlvili maas. Kapi alt paistis miski must sokk, aga tema lühike käsi ei küündinud selleni. Poisi tuju oli allapoole nulli. Teised lastekodulapsed sundisid teda pidevalt nende tubasid koristama. Ükshaaval oleks Yoda neile suutnud vastu astuda, (ta tegi selle saavutamiseks mitu korda nädalas salaja trenni), kuid kuna lapsed olid alati kambakesi, et saanud võike Yoda neile vastu.
Küünitades kapi all asuva soki poole, soovis Jossu nii v
väga seda kätte saada.
Äkitselt juhtus midagi. Sokk tõusis õhku ja lendas poisi poole. Ta ehmatas ja kukkus võpatades otsa peeglile, mis seisis tema selja taga.Ainus mõte peas oli see, et tema nüüd peegli lõhkumise eest karistada saab.
Aga kildude purunemist ei olnud kuulda. Poiss maandus hoopis potsatusega suurde saali. Ta vaatas enda ümber ringi. Seal oli mitmeid peegleid, enamus neist ukemad ja ilusamate raamidega, kui see, millest tema oli läbi tulnud.
Äkitselt ilmus poisi ette noor neiu ning kõnetas poissi nimepidi. Poiss järgnes talle suures uudishimus kiiresti, nuputades samaaegselt, kuidas naine tema nime teadisl.

Postituste arv : 4 Join date : 10/01/2010

Käis jälle üks potsatus ja Ayumu oli peegli saalis. Ta tõusis ja jäi saali vaatama. Ta teadis, et ta poleks pidanud peegli lähedale minema. Peeglid olid alati tüdrukule kuidagi kõhedad tundunud. Tema mõtteid katkestas hääl, mis tuli tema tagant. Ayumu pööras ümber ja nägi naeratavat naist, kes palus, et Ayumu järgneks talle. Ayumu kaalus minema jooksmist, kuid võttis ettepaneku ikkagi vastu ja järgnes naisele.